Euroala perifeerias keerutab jälle tormi – euro nõrgeneb

Ootuses, et Euroopa Keskpank veelgi radikaalsemate meetmetega turule sekkub, nõrgenes euro täna USA dollari suhtes 0,6%, 1,2757 dollari tasemele, vahendas agentuur Bloomberg.

„Perifeeriariikide võlakirjade tootlused on sõna otseses mõttes plahvatanud,“ ütles Commerzbanki strateeg Peter Kinsella. „Mida hullemaks olukord läheb, seda tõenäolisem on, et Euroopa Keskpank peab agressiivsemas vormis võlakirjade tugioste tegema.“

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles nädalapäevad tagasi Washingtonis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul, et keskpank on valmis majanduskasvu taastumise toetamiseks käiku laskma senisest radikaalsemad rahapoliitika instrumendid.

„Mõnda aega lasksid turud meil arvata, et euroala kriis on läbi, kuid tegelikult on kriisi märgid igal pool,“ ütles Rabobank Internationali valuutastrateeg Jane Foley. „See lisab survet, et Euroopa Keskpank jätkaks radikaalset rahapoliitika lõdvendamist. Investorid on perifeeriat ümber hindamas. See survestab eurot.“

Kreeka 10aastase tähtajaga võlakirjade tootlus hüppas 109 baaspunkti, 8,94%-le. Hispaania sama pika tähtajaga tootlus kerkis 13 baaspunkti, 2,25%-le, ja immuunseks ei jäänud ka Prantsusmaa, mille võlakirjade tootlus kergelt ülespoole nõksatas, 1,23% tasemele.

Kreeka puhul tegi turud ärevaks Kreeka valitsuse soov IMFi ja euroala abipaketi raamest esimesel võimalusel väljuda ja taas iseseisvalt kapitaliturgudele naasta.

„Kreeka võlakirjade müük annab märku, et Kreekal ei ole kapitaliturule enam juurdepääsu,“ ütles Ateenas asuva Pantelakis Securities SA aktsiaturgude juht Thanassis Drogossis. „Investorid kardavad, et kiire väljumine abipakettidest toob ilmsiks, et saavutatud rahandusseisu näitajate paranemine ei ole jätkusuutlik.“

Kreeka puhul tekitab ärevust ka erakorraliste valimiste võimalus, kui Kreeka parlament ei suuda veebruaris riigile uut presidenti ära valida. Valimistega võivad võimule tulla kärpe- ja kasinusmeetmete vastased.

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Jyrki Katainen ütles tänases avalduses, et usub siiski, et Kreeka on halvimast üle saanud ja majandus toibumas. „Euroopa jätkab Kreeka abistamist igal võimalikul moel, et tagada Kreeka valitsusele mõistliku hinnaga rahastus ning et sillutada teed riigi naasmisele kapitaliturgudele,“ ütles Katainen.

Euroopa Keskpank aga suurendas Kreeka pankade võimalust keskpangast laenu saada.